N????d mingem siit, veel koidu eel,
on udused, k??lmad m?¤ed me teel.
Kuid kaugemal, ??rgkalju all
me v??lukuld meid ootab veel.

Seal muiste p?¤kapikusool
k?¤is s??gaval koopais igal pool,
kus p?¤ev v??i ????, virk sepat????
ning n??idust appi v??itis hool.

Sai kuningas neilt aardeid h?¤id,
mis kuldselt s?¤delema j?¤id.
Nad ehteid l??id, mis valgust t??id
ja p?¤rgi, kirevaid m????gap?¤id.

Ning suutis m??nigi meistermees,
et t?¤hti ??itses h??bekees.
Ja kroon nii kuldset pildus tuld,
seal kuu ja p?¤ike s?¤rasid sees.

N????d mingem siit, veel koidu eel,
on udused, k??lmad m?¤ed me teel.
Kuid kaugemal, ??rgkalju all
me unund kuld on alles veel.

Ka kauneid peekreid tehti seal
ja kullast kandleid, keeled peal.
Ei leidnud viis neilt kuuljaid siis,
kus inime maad ei kaeva eal.

L??i k??nkal m??hama m?¤nnitukk,
????s tuulte oigeis kostis hukk.
L????sk oksi s??i, l????m laotust l??i,
leek ropsis puil kui punane kukk.

All orus kumises h?¤irekell,
k??ik rahvas vaatas, hirmus hell,
kuis lohe raev, oh ??ud ja vaev,
seal m??llas majadel, tornidel.

M?¤el tossas suits, mis hukke rikk
n????d pageda paistis ainulik.
M?¤est lahkus h??im, j?¤i maole v??im,
sai surma m??nigi p?¤kapikk.

N????d mingem k?¤hku, k??igest v?¤est,
ning ??le mitmest s??ngest m?¤est,
kus udud maas, et v??ita taas
me kuld ja kandled lohe k?¤est.